Arhitektuur

Järgnevalt on võimalik tutvuda Mulgimaa mõisate ja linnustega. Välja olen toonud mõned arhitektuurilised vaatamisväärsused ka Mulgimaaga mitte kattuvast Viljandimaa osast.

Viljandi linn:
Viljandi lossimägede linnus oli muistses vabadusvõitluses Sakala peamine kaitsekeskus. Põhjasõda sai võimsale linnusele ja tervele Viljandi linnale saatuslikuks ning sellest ajast on linnus varemetes. Linnast Lossmägedesse pääsemiseks ehitati Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild, mis varem asus Tarvastus.

Viljandi raekoja hoone kuulub hilisesse barokiajastusse. Raekojale lisati ümberehitamisel ka kena kellatorn.
Viljandi linnas asub kaks pühakoda: Jaani kirik ja Pauluse kirik.

Paistu ja Holstre:
Paistul on Eesti kultuurilises elus tähtis koht, kuna see oli rahvusliku liikumise keskus ja sealt tuli mõte rajada Eesti Aleksandrikool.
Paistu kirik hävis osaliselt piksepõlengus, kuid on nüüdseks taastatud. Arvatakse, et kirik on rajatud 13. sajandi lõpupoole.
Pulleritsu külas asub koolimaja, kus töötas ärkamisaja suurkujuks nimetatud Jaan Adamson, kes oli ka Aleksandrikooli idee algataja.

Mustla, Kärstna ja Suislepa:
Tarvastu lossimäel asuvad ordulinnuse varemed ja mõisaomanike von Mesenfampffide matusekabel, mis on hiljuti taastatud.
Endises Kärstna mõisas töötab praegu põhikool, mille ees asub mulgi murdes kirjutanud luuletaja Hendrik Adamsoni mälestuskivi.

Suislepa mõisast on pärit samanimeline magus õunasort. Mõisahoones töötab praegu samuti kool. Mõisahoone taga võib näha koopaid, kust näljas talupojad liiva välja kaevasid, et see mõisas viljaterade vastu vahetada.

Kõpu:
Kõpus asuv Suure-Kõpu mõisaansabel, kuhu kuuluvad hilisklassitsistlik härrastemaja, valitsejamaja ja park. Mõisa härrastemaja on eriline, kuna on Lõuna-Eestis üks suurejoonelisemaid.

Halliste, Abja-Paluoja ja Mõisaküla ümbruskond:
Õisu mõisaansablit peetakse Viljandimaa pärliks. Koosneb klassitsitlikust härrastemajast, võimsatest kõrvalhoonetest ja inglise stiilis pargist. Mõisas asuvad kaks kõige väärtuslikumat pargiskulptuuri.

Halliste Püha Anna kirik on üks esimesi pärast taasiseseisvumist ehitatud kirik Eestis. Kirik on tulekahjudes hävinud neli korda.
Abja-Paluoja tähelepanuväärsemaks hooneks peetakse maja, kus praegu töötab postkontor.
Abja mõisast on säilinud häärber, kõrvalhooned, ait. Mõis kuulus von Stackelbergidele, kes alustasid talude päriseksmüümisega varakult, mille tõttu said talumehed kiiremini jõukaks. Uusrikkaid peeti ülbeteks, millest tuleneb ka nende nimi mulk, mis on tuletatud lätikeelsest sõnast mulkis – tähendab loll.
Mõisaküla luteri kirik oli üks silmapaistvamaid sakraalarhitektuuri näiteid, kuid hävis tulekahjus ning on praegu taastamisel.

Karksi-Nuia:
Karksi linnamäe ordulinnusest on nüüdseks järel vaid varemed, linnuse õuel asub Karksi Peetri kirik, mis on ainulaadne Eestis. Kiriku torn on aegade jooksul vajunud ning on nüüdseks juba 2 meetrit viltu.Karksi mõisniku kindralleitnant von Lievendi perekonna barokkstiilis kabel, mis asub endise ordurüütlite kalmistu kohal on vanim ümbruskonnas säilinud ehitusmälestis.

Karksi mõisast on säilinud osa tiikidega kujundatud pargist ja mõned kõrvalhooned.

Polli rüütlimõisakompleksist on siiani kõik hooned säilinud, kuid enamik neist on tühjad ja lagunevad. Mõisas tegeleb praegu Eesti Põllumajandusülikooli Aianduse ja Mesinduse Uurimise Instituut.

Tähelepanuväärsemad hooned mujal Viljandimaal:
14. sajandil ehitatud Suure-Jaani kiriku siseseina on müüritud rõngasrist, mida kutsutakse Anne Ristiks ning olevat pühendatud naisele, kes Liivi sõja ajal katku surnud inimesi pesnud ja riidesse pannud.

Olustvere mõisa peahoone on ehitatud järgides juugendstiili. Selle vastas asub peahoonega sobiv valitseja maja. Teised tähelepanuväärsemad hooned on punastest tellistest karjaõu koos meierei ja väravatega, viinavabrik ning ait. Omapärane on metallist varikatuse ja vändaga kaev. Mõisakompleksi ümbritseb inglise stiilis park. Peahoone on Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli kasutuses ning seal asub topistekogu.


Kolga-Jaani Ristija Johannese kirikus on säilinud Vana Testamendi teemalised maalingud, puukutsifiks, kroonlühter, maalid ja vana kalmistu. Kirik ehitati 14. sajandil algselt ilma tornita, mis ehitati juurde alles 19. sajandil.Vana-Võidu mõis on järeklassitsistlikus stiilis, mis algselt oli ühekorruseline, kuid olla kaotanud oma stiili ja sarmi, kui tiibosad ümber ehitati. Vana-Võidu mõisakompleksis tegutseb Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool.


Kasutatud materjalideks Indrek Rohtmetsa raamat Kultuurilooline Eestimaa kirjastuselt Varrak ja MTÜ Eesti Maaturismi poolt välja antud Eesti reisijuht "Puhkus maal 2007/2008".